Mina olen Reinald Udras. Peale selle, et eluks hädavajalik õhk, vesi, riided ja toit peaks alati olemas olema, on ikka esemeid ja asju, mida ma võtaksin endaga kaasa nii kodunt välja minnes kui ka reisile asudes. Näiteks üksikule saarele minnes tekiks tihtipeale küsimus, mida kaasa võtta, kui teha läbi selline ekstreemsus, ehk siis millised on asjad milleta ma ei tunneks, et olen välja minnes piisavalt hästi varustatud?
Üksikule saarele minnes kogetavat ekstreemsust plaanis ei ole, kuid mõttes võiks sellest ikka unistada. Kui mõelda sellisele ekstreemsusele, siis mida võtaksin mina sinna kaasa?
Mõeldes, milleta ma igapäevaselt kodunt välja ei läheks, siis loomulikult oleks see mobiiltelefon, rahakott ja mõni parfüüm. Kuid üksikul saarel või olukorras kus olukord näiteks telefoni laadimist ei võimalda ja ka raha eest midagi osta ei saaks ürginimese kombel, tekiks mõte, kuidas saada hakkama nii, et sa tunneksid, nagu ‘Sul oleks kõik olemas’, mida eluks vaja. See on selline romantiline fantaasia, millest räägivad armunud. Eksole nii, et armumine on ka teataval määral ekstreemsus?
Siin siis mõningad faktid. Kui sattuda olukorda, kus mul ei oleks sidevahendeid ja ka rahaga poleks suurt midagi peale hakata, siis ilmselgelt võtaksin kaasa ühe kallima inimese, kellega tunda ennast õnnelikuna. Pole eriti kujutanud ette elu tänapäevases kiirelt muutuvas maailmas ilma harjumuseks saanud vahenditeta, nagu näiteks mobiiltelefon, milleta ma isegi 15 minutit bussisõitu kerge vaevaga üle ei elaks. Isegi kui keegi parajasti ei kirjuta, tahaks ju ikka muusikat kuulata. Elu ilma muusikata oleks päris keeruline.
Arvestades, et olen mõningal (kui mitte suurel) määral eneseimetleja, siis minu kotis ei puuduks ka kamm ja mõni hea parfüüm, aga ka pidulikemal hetkedel juuksevaha. No ega mõistagi, ilma rahakotita (kus oleks raha ja mõned dokumendid) hakkama ei saaks.
Tihti olen just mina see, kes kannab kaasas suuremat kotti, mis on täis erinevaid asju. Käed taskus, pole just minu harjumuste hulka kuuluv elustiil. Sellest tulenevalt erinen ka paljuski oma sõpradest ja tuttavatest, kes üldiselt kannabki kaasas ainult rahakotti. Ma eelistan, et minu kotis oleks alati laadija ja nö teised ‘hädavajalikud’ vahendid, nagu näiteks akupank, tahvelarvuti (juhuks, kui peaks sattuma kuhugile, kus saab vaadata filme või surfata kiirelt internetis), ning kamm ja juuksevaha (kui on vaja kusagil kiirelt kohendada soengut). Sellised kummalised harjumused on mul välja kujunenud juba päris varajases lapsepõlves. Ilma nendeta tunneksin, et mu elus oleks millestki puudu.