Mina olen Reinald Udras. Väljas kõndides või ka mõnedel hetkedel kodus üksinda olles unustan ma korraks ümbritseva maailma, sest ma elan omaenda maailmas, mis jääb paljudele mõistatuslikuks ja salapäraseks.
Kuigi ma tundun olevat jutukas ja avameelne, suudan ma siiski ennast teinekord unustada kiire elutempo juures korraks mujale. Ma olen inimene, kes kõnnib, ega vaata taha, kõrvale ja otse. Teinekord ma isegi ei märka, kui põrkan kogemata mõne posti otsa ja siis ‘ärkan’ mõtetest.
Ma mõtlen palju inimeste ja enda sisehingeelust. Vahel lasen ma enda mõtted nii sügavale, et need tekitavad minus stressi. Eriti siis, kui ma leian, et kellelgi läheb mõnel ajahetkel paremini kui minul. Ma mõtlen tihti sellest, kuidas oma elu tulevikus planeerida paremini, milliseid vigu võiks vältida ja kuidas saada paremaks. Sellised tunded, nagu ükskõiksus, on vahel ka päevakorras. Olen tunneteinimene. Teisel hetkel leian ma halbadest kogemustest positiivseid mõtteid, mis teevad mind rõõmsaks.
Mulle meeldib ka palju mõelda oma hobidele ja saavutustele. Ma toitun headest innovaatilistest ideedest. Näiteks saan ma juhuslikes kohtades inspiratsiooni oma ideedele ja seeläbi suudan neid rakendada hilisemates töödes. Mõni rahulik ja vaikne jalutuskäik pargiäärses kohas, istudes rahulikult pingil ja juues mõnda kuuma jooki, mõtlen ma sellest, et kuidas viia lõpuni pooleliolevad tööd ja leida inimesi, kes annaksid mulle palju positiivset energiat. Või siis hoopis inimestest, keda eemaldada oma elust, kes avaldavad halba mõju.
Kõikidest nendest mõtetest sünnivad ka ideed ja otsused.