Tartus toimus üliõpilaslaulupidu Gaudeamus, kus esinesin koos teiste 4000 esinejaga Lätist, Leedust ja Eestist

22.-24. juunil leidis aset suurejooneline üliõpilas tantsu- ja laulupidu, mis kannab nimetust Gaudeamus ning mis oli järjestikuselt 14. kultuurisündmus sellel aastal, kus esinesin ka mina. Kolm päeva proove- ja esinemisi tõi kaasa tõelisi kultuurielamusi. Tartusse saabusid osa meist, k.a ka mina, juba 21. juuni õhtul ning ööbisime Tartu sprodihalli saalis. Gaudeamus tõi kokku erakordselt palju esinejaid baltikumist ning samas pakkus palju meelelahutust nii Tartus viibijatele kui ka meile, esinejatele.

Proovid ning avatseremoonia algas võimsa Carmina Burana esitusega Emajõe kaldal

Neljapäevast pühapäevani viibisime Tartus, reedel algasid proovid Tartus haridusministeeriumi aulas, kus harjutasime läbi kogu Eesti koorirepertuaari. Koori lauludest oli nii eestikeelseid lugusid, kui ka lugusid, mis olid mitmekeelsed. Neid harjutasime läbi ka hiljem koos teiste kooridega. Kooridest oli esindatud nii meeskoorid, naiskoorid, segakoorid, tantsijad, kui ka orkestrid. Minu ammune soov on olnud esineda koos kõikide teiste kooridega laulupidudel ning laulda laululava all. Nii see saigi teoks esmakordselt, kui astusin üles publiku ette pühapäevasel laulupeol, kus nagu ikka jaanipäevale tavaks, kõlasid erinevad jaanipäeva temaatilised laulud, aga ka isamaalised laulud tuntud heliloojate poolt. Laule saatsid nii orkestrid, kui ka a capella koorid. Esimese festivali päeva juhatas sisse võimas avamäng Carmina Burana esituses Tartu Emajõe kaldal, kus toimus võimas ilutulestik, tule ja vee etendus ning kus sõna võtsid mitmed tähtsad inimesed, sealhulgas meie Eesti president Kersti Kaljulaid, haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning teised Lätist ja Leedust, sealhulgas nende presidendid.

KL8A0240
Foto: Tartu.ee

Tartu kihas festivalist ning pidulistest

Avatseremoonia Emajõe kaldal oli võimas ning möödus ilma vihmasajuta. Tänavuse festivali teemaks olid Jaanid, ning jaanipäev ja põimus suuresti Eesti Vabariigi 100 juubeli tähistamisega. Nagu öeldud, meie proovid ja tegevus algas juba festivali avapäeval. Inimesi, kes tulid kuulama ja esinema, täitsid Tartu sel kolmel päeval tantsu, laulu ja meeleoluka pidustusega. Programm jätkus 23. juunil ehk jaanilaupäeval üliõpilastantsupeoga Tamme staadionil, kus järjestikusel esinesid kõigepealt Leedu rahvatantsurühmad, siis Läti rahvatantsurühmad ning viimasena Eesti rahvatantsurühmad. Tamme staadioni täitis võimas tule- ja valgus šhow, mis pakkus mitmekülgset kultuurilist programmi igale maitsele. Tantsupidu kandis nimetust “Jaaniöö müsteerium” ning kestis ligikaudu 3 tundi. Tantsupidu sai läbi pärast südaööd ning jätkus osalejate jaanipeoga, kuhu pääses vaid käepaela alusel. Jaanipidu kestis kogu öö ning lõppes orienteeruvalt kell 4 hommikul. Peole olid kutsutud tuntud DJ-d Eestist, Lätist ja Leedust ning kõlasid erinevate riikide vanad ja uuemad hitid. Tamme staadion Tartus täitus tõelise diskoalaga, kus valgust heitsid erinevad laserid ning prožektorid, mida kasutati ka sama õhtu tantsuetendusel. Kogu öö oli väga meeleolukas ja väsitav, sest mitmed leedu naisesinejad võtsid julgelt minu käevangust kinni ning sundisid mind tantsima polkat.

36442666 10211845097306740 1995389621868953600 n

Piduliste rongkäik Tartu laululavale möödus pühapäeva keskpäeval sajuselt

Pärast jaaniöö pidustusi oli planeeritud pühapäevane rongkäik Tartu Ülikooli eest laulupeo toimumispaigani – Tartu laululavani. Kui festivali esimene päev oli võrdlemisi kuiv ja ilus ning laupäev mõõduka sajuga, siis pühapäeval kallas ilmataat tõeliselt palju vihma meile kaela. Vihmasadu algas juba pühapäeva varahommikul, paar tundi pärast seda, kui jõudsin jaaniöö pidustuselt tagasi ööbimispaika. Seega laupäeva öö ehk tänavune jaaniöö möödus peamiselt sajuta, kuid siiski jahedalt. Pühapäeval tuli valmistada ette sajuks, kuid õnneks trotsisime seda vaid kaare all, seega vihm meile palju meelehärmi ei valmistanud. Lisaks olin mina valmistanud ette vihmasajuks keebiga, mida kandsin kogu rongkäigu vältel. Kuulajaid Tartu laululavale palju ei tulnud, pingid olid küllaltki hõredad inimestest. Siiski möödus kõik plaanipäraselt ning ilma erilise probleemita. Hommikune plaanipärane proov laululaval jäi paraku seoses sajuga ära, seega pühapäeval meil peaproovi ei toimunud. See-eest oli meil pikk päev laupäeval enne tantsuetendust, kui harjutasime kõiki laule koos orkestri ja Eesti, Läti ning Leedu kooriga üheskoos ligi 6 tundi. Proovid olid pikad ja väsitavad, ent siiski huvitavad. Laulupeo päeval süüdati Tartu laululaval tõrvikutuli, mille süütamine sai alguse reedel Kassitoome orus, kui see lähetati erinevatesse maakondadesse, tähistamaks Jaanipäeva. Kontserdi alguses võttis sõna ka meie haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

Copy of gaudeamus laulupidu 24 06 2018 foto timo arbeiter 8
Foto: Timo Arbeiter / Tartu.ee

Festivali lõppu ei näinud, kuid enamus kava sai siiski lauldud

Laulupeo kontsert pidi lõpetama kolm päeva kestnud Gaudeamuse festivali, ent minul seda näha ei õnnestunud, sest kontsert venis plaanitust kauem ning ka meile transpordi organiseerija Tallinna Ülikool ei osanud festivali pikkusega arvestada, seetõttu oli meie rongipilet ostetud kellaajaks, mil festival veel ühendkooride koosseisus kestis. Minul tuli ka seetõttu varem minna, et jõuda rongiga. Kokkuvõttes olin siiski peaaegu laulupeo lõpuni, sest lugusid, mida kooridel veel laulda jäi, ei olnud enam palju ning meie Eesti koorid olid oma esinemise teinud ning lõpulood ühendkooride kooseisus samuti valdavalt lauldud. Isiklikult meeldisid mulle päris mitmed lood ning sündmuspaigal ise lauldes pakkus mulle festival tõelist muusikaelamust ning meelelahutust. Nendel kolmel päeval oli meil organiseeritud korraldaja poolt majutus spordihallis, ning teistel kooridel teistes paikades (koolimaja, spordihallid jms). Samuti pakuti meile hommik, lõuna ja õhtusööki toitlustustelgis nii laululava territooriumil kui ka Tamme staadionil. Toitlustus oli spetsiaalsete talongide alusel, mis jagati meile kohapeal. Iga toitlustuskord oli üks talong, seega meile anti talongiraamat, kus oli kirjas päev ja kellaaeg, mis iga talongi/toitlustuskorra kohta eraldi kehtis.

[themify_box color=”white” style=”shadow rounded”]

Veel gaudeamusest…

GaudeamusLogo18 estonia100 horizontalÜliõpilaslaulupeo traditsioon (hiljem kujunes laulu- ja tantsupeoks) sündis Eestis. Idee Gaudeamuse korraldamiseks tekkis üliõpilaskooridel ja nende dirigentidel eesotsas maestro Richard Ritsinguga. Kindel otsus korraldada Tartus üliõpilaslaulupidu võeti vastu 1955. aasta üldlaulupeo ajal.

Gaudeamus toimub vaheldumisi kolmes Balti riigis, üldjuhul nelja aasta tagant. 2006. aastal Eestis toimunud 50. aastapäeva peol osales ligi 6000 esinejat Eestist, Lätist, Leedust ning Põhjamaadest ja üle 30 000 pealtvaataja.[/themify_box]